Agadir

Küsi Pakkumist

Agadir, Maroko

Kuldne rand, heatasemelised hotellid, Berberi ja Araabia maitsed

Agadiri peetakse Maroko euroopalikuimaks linnaks, mis ehitati üles turismi jaoks sobiva infrastruktuuriga pärast 1960. a. linna maatasa teinud maavärinat. Siit leiate kõik vajaliku ookeaniäärse puhkuse veetmiseks: heatasemelised hotellid, kohvikute ja restoranidega ääristatud rannapromenaadi, spaad, ööklubid, kasiinod, jahisadama ja golfiväljakud. Ja ärge unustage, et Agadiris on rohkem kui 300 päikselist päeva aastas!

Eksootikat leiate Agadiri kalaturult, kus on välja pandud kõik, mida ookean söögiks pakub ning kirevast El-Hadi souk’ist, kus kaubeldakse erinevate suveniiride, nahkesemete, riiete, jalanõude, vürtside ja söögikraamiga.

Agadir on kui värav eksootilisse Aafrikasse. Siit on lihtne minna tutvuma eheda Marokoga – Lõuna- ja Kesk-Maroko ajaloolised linnad Marrakech, Taroudant, Essaouira, Ourzazate, Atlase mäed, Sahara kõrb ja rohelised oaasid on kõik bussisõidu kaugusel. Neid saab imetlema minna nii ekskursioonidega kui ka omal käel rendiauto või liinibussiga.

Ilus liivarand ja tasemel rannahotellid koos basseinidega pakuvad lõõgastavat rannapuhkust. Vaba aega aitab sisustada Agadiri linnupark, kus lisaks erinevatele papagoidele, flamingodele, paabulindudele jpt lindudele näeb mitmeid sõbralikke rohusööjaid nagu gasellid, laamad, hirved jt. Mõnus ringsõit Agadiri minirongiga pakub lusti nii suurtele kui väikestele.

Reisikorraldaja: Aurinko

Küsi Pakkumist

Agadir, Maroko

Kuldne rand, heatasemelised hotellid, Berberi ja Araabia maitsed

Üldinfo

Aktiivne puhkus
Enamikes suuremates hotellides on tenniseväljakud ja pallimänguplatsid, rannas pakutakse erinevaid veespordivõimalusi, pikk rannariba on mõnus koht tervisejooksjatele.
Lisaks Agadiri rannale on soositud surfikoht Taghazout’i linnake 20 km Agadirist põhja suunas. Taghazouti loetakse Maroko surfimekaks. Siin korraldatatakse surfikoolitusi- ja laagreid ning leidub ka lihtsamat sorti majutuskohti.
Agadiri lähiümbruses on 4 golfiväljakut: Golf du Soleil (36 rada), Golf des Dunes (27 rada), Royal Golf d’Agadir (9 rada) ja Golf de l’Ocean (27 rada).
Agadirist mõõduka bussisõidu kaugusele jäävates Anti-Atlase ja Kõrg-Atlase mägedes on mitmeid erineva pikkuse ja raskusega matkaradu, kergemateks rännakuteks sobib hästi Immouzeri koskede maaliline piirkond.
Kõrg-Atlase lumistel nõlvadel on võimalik mäesuusatada. Lõuna-Maroko on neid väheseid paiku maailmas, kus suusa- ka rannamõnusid lahutab ainult mõnetunnine autosõit. Suusaliftidega varustatud alpikeskus paikneb Oukaimedenis, ainult 70 km kaugusel Marrakechist. Oukaimedeni tipud varieeruvad kõrguses 2219 m-3268 m (Jebel Attar). Suusahooaeg kestab jaanuarist märtsi lõpuni, vahel ka aprilli alguseni.

Hea teada
Ajavahe. Marokos on kell 2 t Eesti ajast taga. Marokos minnakse 2017. a suveajale üle nagu Eestiski märtsi viimase pühapäeva öösel, seega on ka peale kellakeeramist ajavahe 2 tundi.
Elekter. 220 V, kasutusel on kaheaugulised pistikud.
Hinnatase. Agadiri turud, munitsipaalturg (Marché Municipal) ning souk El Had, pakuvad häid kohalikke kaupade ostuvõimalusi. Siit leiate naha- ja metallitooteid, ehteid, riidekraami, suveniire, vürtse jne. Esimese väljapakutud hinnaga ei pea nõustuma, ostmiseks varuge aega ning võtke seda kui head meelelahutust. Hinna üle kauplemine turgudel on omaette mäng ja kuulub lahutamatult kohalikku suhtluskultuuri. Supermarketites on hinnad fikseeritud.
Joogivesi. Kraanivett ei soovitata juua. Kasutage pudelivett, mida saab osta hotellidest ja kauplustest. Sidi Ali on gaasita ning oulmes gaasiga mineraalvesi. Igaks juhuks ei ole soovitatav juua ka jääkuubikutega serveeritud jooke.
Jootraha. Jootraha jätmine ja hinna üle kauplemine on Marokos reegliks. Restoranides on soovitav jätta jootraha 5-10 % ulatuses arve summast. Ka taksojuhtidele ja giididele on kombeks jootraha anda. Tihti piisab ka mõnest dirhemist, et teenindajale headmeelt valmistada ning teenindus veelgi sujuvamaks muuta. Praktiline on varuda rahakotti ka väiksemaid rahatähti.
Maaletuleku kaart. Marokosse saabudes tuleb kõigil reisijatel täita maaletuleku kaart. Saate selle eelnevalt siit välja printida ja ära täita. Maaletuleku kaartide blankette jagatakse ka Agadiri lennujaamas.

Keel
Maroko riigikeeled on araabia keel ning üks berberi keele murretest – tamazight. Linnades kasutatakse laialdaselt ka prantsuse keelt – so pärand Prantsuse prorektoraadi ajast. Tihedad sidemed Prantsusmaaga on säilinud ning prantsuse keel on ka tänapäeva Maroko äris, valitsusasutustes ja diplomaatias olulisel kohal.
Siinsed berberi hõimud räägivad kolme erinevat berberi keelt -tamazight, tachelhit ja tarifit. Berberi keeled on afroaasia keelkonna berberi rühma keeled (osa keeleteadlasi peab neid ühe keele murdeiks). Kirjutavad araabia kirjas, ainult tuareegidel on säilinud ka foiniikia päritoluga vana kiri tifinag, mida tänapäeval kasutavat üksnes naised (seda nimetatakse ka naiste kirjaks). Vaid väike osa berberitest on jäänud ükskeelseteks, enamik räägib vähemalt natuke ka araabia keelt.
Marokos räägitakse araabia keele kohalikku dialekti darija’d, mis on kõnekeele aspektist araabia kirjakeelest üsna erinev. Ka hääldus on hoopis teine. Jordaania või Iraagi araablasel pole eriti keeruline kohalikega poliitikast või kirjandusest rääkida, lõunasöögi tellimine võib aga märksa enam raskusi valmistada. Maroko araabia keeles on palju prantsuse laensõnu. Raadio ja televisioon on tänapäevast araabia kirjakeelt küll ka marokolastele lähemale toonud.

Maroko köök
Maroko köök ja toidukultuur on mõjutatud Lähis-Ida, Araabia, Berberi, Aafrika ja Vahemere köögist. Toitude lahutamatu osa on vürtsid, mida on võimalik leida arvutul hulgal nii puhtal kujul kui erinevates segudes. Maroko tuntuimasse maitseainesegusse ras-el-hanou kuulub üle 40 erineva vürtsi. Tavapäraselt enim kasutatud on pipar, kurkum, köömen, safran, kaneel, kardemon ja ingver. Maitsetaimedest populaarseimad on petersell ja koriander, omal kohal on kindlasti sibul ja küüslauk. Toidus kasutatakse palju juur- ja aedvilju, veise-, lamba- ja kanaliha. Sealiha moslemid teadupärast ei tarbi. Atlandi ookeani ja Vahemere ääres süüakse ka kala ja mereande, mida valmistatakse tihti traditsioonilise Maroko köögi võtmes. Näiteks tuunikala tajine rosinatega või kalakroketid safraniriisiga.Tuntuimad Maroko toidud on kuskuss (couscous), harira ja tajine (tagine).
– Kuskussi valmistamiseks on vaja peent nisutangu durumnisu koorimata teri, mida niisutatakse ja aurutatakse kuni see muutub sõmeraks pudruks. Seda süüakse nii juurviljade kui ka lihaga.
– Traditsiooniline tummine supp harira keedetakse lihast, läätsedest, kikerhernestest või ubadest koos rohkete vürtside ja maitsetaimedega.
– Tajine on aeglaselt küpsetatud mahlane ja suussulav potihautis, mida valmistatakse nii lihast kui ka kalast koos juurviljadega. Oma nime on ta saanud erilise koonusekujulise kaanega keraamilise poti järgi, milles toitu pikalt podiseda lastakse. Tajine’i potte müüakse turgudel ja poodides.
Populaarseim jook on münditee, mida juuakse ise ning pakutakase alati ka külalistele.
Palju juuakse ka värskelt pressitud apelsinimahla, sest Maroko ja apelsinid on ju lahutamatud. Välismaalastele on aga avastuseks Maroko veinid. Parimad veinipiirkonnad asuvad Casablanca ja Marrakechi vahel ning Fesi ja Meknesi ümbruses. Enim toodetakse punaseid veine.

Rannad
Agadiris on ilus lai liivarand. Rannas pakutakse erinevaid veespordivõimalusi (skuutrid, vesijalgrattad, surfamine, jms), ratsutamist ning kaamelisõitu. Rannaääres on erinevaid kohvikuid ja söögikohti. Enamik hotellirandu on klientidele tasuta. Rannavalvepunktid tegutsevad  7.00-19.00. Lastel ja kehvade ujumisoskustega puhkajatel tasub ookeanis ujudes olla ettevaatlik sest sageli esineb tugevaid hoovusi.

Raha ja krediitkaardid
Eestis dirhemeid osta ei saa. Raha saab vahetada Agadiri lennuväljal, linnas pankades ning ametlikes rahavahetuspunktides (bureaux de change). Lennuvälja kurss on reeglina kehvem. Saabumisel Agadiri lennuväljale on rahavahetuspunktid olemas nii pagasilintide juures enne tolli läbimist kui ka pärast tollikontrolli ootesaalis, kusjuures viimases on kurss oluliselt parem.
Hoidke alles rahavahetuse tšekid juhuks, kui teil on vaja dirhemid tagasi eurodesse vahetada. Turgudel võetakse tõenäoliselt vastu ka dollareid ja eurosid, aga sel juhul arvestage, et kaupmehe arvutatud kurss ei ole teie kasuks.
Sularahaautomaadid (Guichets automatiques) on linnades olemas ja aktsepteerivad Visa, MasterCard, Electron ja Maestro kaarte, samuti ka kõiki peamisi krediitkaarte. Suuremad 4* ja 5* hotellid pakuvad samuti rahavahetusteenust ning mõnedes hotellides on ka sularahaautomaadid. Turismikeskustes ja linnades saab oste sooritada krediitkaartidega, kuid mõnedes poodides kehtib nende puhul 5% lisatasu.

Restoranid ja meelelahutus
Agadiris on suur valik erinevaid söögikohti. Tinglikult paiknevad need kolmes tsoonis: rannapromenaadi ääres, linna lõunaosas rannahotellide lähedal ning linna keskuses. Peamiselt pakutakse Euroopa (enim Prantsuse) ja Maroko kööki. Olemas on ka kiirsöögikohad. Agadiri jahisadamas on palju väikseid kalarestorane, kus saab nautida värskeid mereande. Restoranides on hinnad üldreeglina menüü ja päevapakkumistega fikseeritud ning hinna üle tingimine ei ole kombeks.

Islamimaa kohta on Agadiris vägagi elav ja mitmekesine ööelu. Siin on baarid, elava muusikaga meelelahutuskohad, ööklubid ja kasiinod, mis valdavalt on koondunud rannaäärsesse hotellirajooni. Ööklubide ja kasiinode hinnatase on pigem euroopalikult kõrge.

Sahara kõrb
Araabia rahvatarkus ütleb, et kõrb on Allahi aed, kust kõigevägevam eemaldas ülearuse elu, et maakeral oleks vähemalt üks koht, kus ta võiks vabalt üksinduses uitada. Sahara kõrbest kuulub suurem või väiksem osa ühtekokku kümnesse Aafrika riiki. Kõrb võtab enda alla üle 8 miljonit km2 ning aina kasvab, tungides lõunasse keskmiselt 4-6 km aastas. Sahara kõrb ulatub läänest itta 5700 km ning põhjast lõunasse 2000 km. Sahara tasandikualadele on iseloomulikud klibukõrbed. Mäestikes asendub klibukõrb kivikõrbega, kus maapind on kaetud rahnude ja kaljurünkadega.
Kolmas kõrbetüüp on liivakõrb, mis vastab eurooplase ettekujutusele Sahara kõrbest ehk siis kollaste liivadüünide ookean. Kivi-ja klibukõrbed moodustavad Sahara pindalast umbes 70 protsenti ning liivakõrbed alla 20 protsendi. Ülejäänud kümnele protsendile jääb mitmesuguseid muid maastikke.
Široko ehk palav kõrbetuul tõuseb ja lõppeb väga äkki. Tolm tungib läbi pragude tubadesse, katab põranda, esemed, sööginõud ja toiduained kapis. Talvel, mil veidi sajab, ärkab kõrbes õitseng. Kasvavad ühepäeva kannikesed. Tulevad kured ja kotkad. Märtsis õitseb orgudes mimoos. Suurem osa kõrbest kattub mitmesuguste põllulilledega, peamiselt moonidega. Mõned kõrbeloomad saavad kogu vajamineva vee toidust. Kõrbeloomad on hüään, gepard, kaamel, hirv, antiloop, rebane. Närilistest võib nimetada liivarotti. Liivaluidetes pesitsevad sisalikud. Mõned loomad poevad kuuma eest sügavale liiva alla. Kõrbes elab mitmesugusid madusid, skorpioniliike, putukaid. Lauskmaal on laialt levinud Egiptuse raisakotkas. Oaasid on rohelised saarekesed keset kõrbe, sest siin leidub vett. Kõrbeoaasides kasvavad datlipalmid. Marokos on datlipalme kokku u 3 miljonit. Lilledest kasvavad oaasides karikakar ning liiliad.

Sisseostud
Agadiri turud, munitsipaalturg (Marché Municipal) ning souk El Had, pakuvad häid kohalikke kaupade ostuvõimalusi. Siit leiate naha- ja metallitooteid, ehteid, riidekraami, suveniire, vürtse jne. Esimese väljapakutud hinnaga ei pea nõustuma, ostmiseks varuge aega ning võtke seda kui head meelelahutust. Hinna üle kauplemine turgudel on omaette mäng ja kuulub lahutamatult kohalikku suhtluskultuuri. Supermarketites on hinnad reeglina fikseeritud.

Transport ja liiklus
Marokos on arenenud teedevõrk, eriti põhja ja lääne keskuste vahel. Põhja-Maroko suuremaid linnu ühendab raudtee, mis on mugavaim viis suuremate linnade vahel reisimiseks. Teede tähistamiseks kasutatakse rahvusvahelisi liiklusmärke, paljud liiklusmärgid on nii araabia kui ka prantsuse keeles. Võimalusel vältige sõitmist öisel ajal, kuna puudub tänavavalgustus ning kohalikud juhid harrastavad tuledeta sõitmist. Pimedates kurvides on soovitatav signaali anda. Maapiirkondades sõites olge loomade suhtes ettevaatlik.
Bussiühendus tähtsamate linnade vahel toimub korralike bussidega, piisavalt tiheda graafiku alusel ja on turvaline.
Takso on ringiliikumiseks kiire ja mugav liiklusvahend. Taksosid on kahte liiku: nn suur takso (grand taxi) kuuele reisijale linnade- ja küladevahelisteks sõitudeks ning väike (petit taxi) ehk neljakohaline takso linnasõitudeks. Suured taksod (enamasti Mercedesed) liiguvad kohalt siis, kui kõik kuus reisijakohta, 2 ees ja 4 taga, on täis. Hinnad on enamasti fikseeritud, aga enne sõitu tasub üle küsida. Väiksed taksod on valdavalt taksomeetriga, mille sisselülitamist nõudke vajadusel juhilt. Kui taksomeeter ‘ei tööta’, siis leppige kindlasti enne sõitu hinnas kokku või vahetage taksot.
Rentides autot, mootorratast või rollerit lugege rendileping enne allakirjutamist hoolikalt läbi, võimalusel eelistage kindlustust, mis korvab ka kolmandatele osapooltele tekitatud kahju. Maroko peamaanteed on normaalselt sõidetavad. Linnades on olemas piisavad tankimisvõimalused, maapiirkondades on tanklad peamiselt keskustes ja linnadevahelisteks sõitudeks tasub paak täis võtta.

Vaatamisväärsused Agadiris ja lähiümbruses

Agadiris
Kui igatsete näha tõelist Marokot kogu eheduses, siis ei pea kaugele minema – käige läbi linna turult. Agadiri turg ehk souk El Had on kindlasti põnev elamus. Siit saab kaasa osta kohalikku käsitööd, ehteid, suveniire, maitsetaimi, vürtse, maiustusi, kuldseid apelsine ja palju muud. Muidugi valmistuge ka tingimiseks, sest esimene hind, mis teile kui turistile öeldakse, on kindlasti liiga kallis.
Kalaturg Agadiri sadamas on omaette vaatamisväärsus, sest siin on välja pandud kõikvõimalikud mereannid ja kalad, mida Atlandi ookean söögiks pakub. Sadamas on palju kalarestorane, kus neid hõrgutisi ka valmiskujul nautida saab.
Agadiri linnupargis näete lisaks erinevatele papagoidele, flamingodele, paabulindudele jpt lindudele mitmeid sõbralikke rohusööjaid nagu gasellid, laamad, hirved jt.
Sadama kohal kõrguva mäe otsast, ajaloolise 16. saj kasbahi asukohast, avaneb hunnitu panoraamvaade Agadirile ja Atlandi ookeanile. Kasbah ehitati 1540. a. ning hävis 1960. a. laastavas maavärinas, nagu praktiliselt kogu tolleaegne Agadirgi.

Agadiri lähiümbruses
Agadirist põhja suunas jäävad ilusad liivarannad. Neist tuntuim on 15 km kaugusel asuv Taghazout, mis on üks Maroko parimate looduslike tingimustega surfikeskusi.
40km Agadirist lõunasse jääb Souss-Massa Rahvuspark, mis loodi 1991. a. ja mida peetakse Maroko parimaks linnuvaatlusalaks. Hea õnne korral saab siin näha kogu maailmas haruldast väljasuremisohus kaljuiibist (Geronticus eremita). Pargi mitmekesised loodusvormid – pikad liivarannad, tihedad arganimetsad, teravad kaljumassiivid ja lauged liivadüünid on loonud head elutingimused väga erinevatele looma- ja linnuliikidele. Lisainfot www.morocco.com/national-parks/souss-masa-national-park/
60 km Agadirist kirdesse, Kõrg-Atlase jalamile, jääb maaliliste koskedega Imouzzer. Teekond sinna viib läbi palmidega ääristatud Paradiisioru, mis on populaarne pikniku- ja ujumispaik. Immouzeri kosed on veerohkeimas vormis kevadel, kuid pakuvad silmailu teistelgi aastaaegadel. Siin kandis on häid kõndimis- ja matkaradu, kus saab imetleda taamal kõrguvaid mägesid ja rohelisi orge.
85 km Agadirist ida suunas asub ajalooline berberi linn Taroudant, Saadi kuningliku dünastia omaaegne pealinn. Eheda Maroko atmosfääri ja tervikliku medina tõttu on seda tihti nimetatud ka väikeseks Marrakechiks. See punakaspruunidest, hästi säilinud müüridest ümbritsetud linn on tunnustatud soukide ja käsitöökeskus, kust leiab puidunikerdusi, metallehistööd, keraamikat, vaipu ja ehteid.

Vaatamisväärsused mujal Marokos

Ookeaniäärne Essaouira (Agadirist u 173 km) on populaarne nii kohalike puhkajate kui ka Euroopast saabunud turistide seas. Tänu pidevalt puhuvatele tugevatele tuultele nimetatakse Essaouirat Maroko tuulepealinnaks ja linn on populaarne surfipaik. Linna südameks on väike medina, mis on kantud ka UNESCO maailmapärandi nimekirja. Essaouira souki’d on Marrakechiga võrreldes vaiksemad. Kuulsad on nad eelkõige rikkalikus valikus puitehistöö poolest. Portugali arhitektuurist mõjutatud linn lõpeb kalasadamaga, kus on palju kauni ookeanivaatega mereandide restorane.

Marrakech (Agadirist u 273 km) on üks Maroko kuninglikest linnadest, milleta ei ole teie Maroko külastus täiuslik. Linna tõmbenumbriks on vanalinn, mis võlub erilise eheda õhustiku ja tervikliku Araabia arhitektuuriga. Aboluutne hitt on kindlasti ajalooline Djemaa El Fna keskväljak, mille õhtuhämaruse saabudes täidavad loendamatud maotaltsutajad, akrobaadid, jutuvestjad, tantsijad, trummarid, vee- ja puuviljamüüjad ning söögipakkujad. Siinne pulbitsev lõhnade, värvide ja helide pillerkaar on kordumatu kultuurielamus. Marrakechis väärivad vaatamist ka imelised Menara aiad ning Saadi dünastia hauakambrid.
Ourzazate (Agadirist u 365 km) on 1160 m kõrgusel platool asuv linn Kõrg-Atlase mägede jalamil on värav Sahara kõrbe ja oluline peatuspaik enne kõrberetkedele suundumist. Ta on tuntud ka kui Maroko filmitööstuskeskus, sest Ourzazate’i lähistel asuvad suured Atlase filmistuudiod. Siin väntavad filme maailma suurimad kompaniid ning atraktsioonina on need avatud ka külastajatele. Ourzazate’i ümbrust nimetatakse mõnikord 1000 kasbahi oruks – niivõrd palju on selles piirkonnas säilinud ajaloolisi tsidatelle.

Iidne kindluslinn Ait Benhaddou Marrakechi ja Sahara vahelisel ajaloolisel karavaniteel Ourzazate’i lähistel, on Maroko üks kuulsamaid vaatamisväärsusi. Ühelt poolt on see UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud imposantne pruunikaspunane keskaegne tsitadell suurepärane Araabia arhitektuuri näide, teiselt poolt aga üdini maaliline ja romantiline vaatepilt, millele lisavad lummust taustal kõrguvad mäed ja ümberringi laiuv kõrbemaastik. Ait Benhaddou’le on rahvusvahelist kuulsust toonud mitmed siin filmitud Hollywoodi kassahitid alates „Araabia Lawrence’ist” kuni „Gladiaatori” ja „Aleksandrini”.

Erfoud’i linnake (Agadirist u 635 km) ühes arvukatest Sahara kõrbeoaasidest on tuntud datlite ja marmori poolest, aga siit pääseb hõlpsasti ka Sahara kõrbesse loodusretkedele. Linn, mis ehitati üles eelmise sajandi alguses prantslaste poolt, ei ole küll teab mis iidne, aga sellegipoolest pilkupüüdev – punasest liivakivist hooned pakuvad kollase kõrbe taustal lummavat värvidemängu. Erfoudi lähedale jäävad maalilised Merzouga liivadüünid – just sellised, mida oleme harjunud seostama tõelise Saharaga.

Küsi Pakkumist

Valik ekskursioone:

  • Agadiri linnaekskursioon
  • Kuninglik linn Marrakech
  • Berberi õhtu
  • Tafraout, Tiznit ja Anti-Atlase mäed

Pakume teile valiku eestikeelseid ekskursioone, mis annavad hea pildi Maroko ajaloost ning elust-olust väljaspool mõnusalt euroopalikku kuurorti.
4-14. a lapsed saavad ekskursioonidelt allahindlust reeglina 50 %. Kohapeal makstakse ekskursioonide eest eurodes sularahas. NB! Ekskursiooniprogramm on orienteeruv ja võib muutuda! Täpsem info Aurinko reisiesindajalt kohapeal.

Reis

Teade

Nimi (nõutav)

Email (nõutav)

Telefon (nõutav)

Soovin ka kindlustust

info
info
info

Spordiürituste ja kontsertide piletid üle kogu maailma

Vaata lähemalt