Marrakech

Küsi Pakkumist

Marrakech, Maroko

Muinasjutuvestjate linn

Marrakech on müstiline ning eksootiline puhkusesihtkoht, mille südameks on legendaarne Muinasjutuvestjate väljak ehk Jemaa el Fna. Väljakul ja turul keeb elu varavalgest hilisõhtuni – võib näha akrobaate, maotaltsutajaid, ennustajaid, jutuvestjad, tantsijaid, trummareid, vee- ja puuviljamüüjaid ning söögipakkujaid. Marrakechis on mitmekesine restoranivalik, eriti vanalinnas on palju traditsioonilisi maroko restorane. Sisseoste võib teha nii Marrakechi vanalinna ehk medina käänuliste tänavate labürindis või moodsa linnaosa butiikides. Marrakechi kuumi õhtuid on mõnus veeta hotelli katuseterrasi diivanil lesides ning linnavaadet nautides, aga ka kohalikes elava muusikaga baarides või diskoteekides aega veetes.

Pakume võimalust kas terve nädala ehedas Maroko linnas Marrakechis puhata või valida kombineeritud puhkus mereäärses Agadiris ning sisemaal paiknevas Marrakechis. 1. ehk saabumisjärgne öö veedetakse Agadiris, järgmisel hommikul sõidetakse Marrakechi, kus majututakse 3 järgnevat ööd ning viimased 3 ööd taaskord Agadiris. Transfeerid on paketi hinna sees. NB! Viimase 11.04 reisiga viibitakse Agadiris 5 ning Marrakechis 3 ööd, sest see reis on teistest 1 päeva võrra pikem.

Reisikorraldaja: Aurinko
NB! Aurinko esindajat Marrakechis ei ole, Agadiri esindajatega saab ühendust telefoni teel.

Küsi Pakkumist

Marrakech, Maroko

Muinasjutuvestjate linn

Üldinfo

Aktiivne puhkus
Marrakechis on heatasemelised golfiväljakud, mis jäävad linnast u 15-30 minutilise sõidu kaugusele.

Hea teada
Ajavahe. Marokos on kell 2 t Eesti ajast taga. Marokos minnakse 2017. a suveajale üle nagu Eestiski märtsi viimase pühapäeva öösel, seega on ka peale kellakeeramist ajavahe 2 tundi.
Elekter. 220 V, kasutusel on kaheaugulised pistikud.
Joogivesi. Kraanivett ei soovitata juua. Kasutage pudelivett, mida saab osta hotellidest ja kauplustest. Sidi Ali on gaasita ning oulmes gaasiga mineraalvesi. Igaks juhuks ei ole soovitatav juua ka jääkuubikutega serveeritud jooke.
Jootraha. Jootraha jätmine ja hinna üle kauplemine on Marokos reegliks. Restoranides on soovitav jätta jootraha 10% ulatuses arve summast. Ka taksojuhtidele ja giididele on kombeks jootraha anda. Tihti piisab ka mõnest dirhemist, et teenindajale headmeelt valmistada ning teenindus veelgi sujuvamaks muuta. Praktiline on varuda rahakotti ka väiksemaid rahatähti.
Maaletuleku kaart. Marokosse saabudes tuleb kõigil reisijatel täita maaletuleku kaart. Saate selle eelnevalt siit välja printida ja ära täita. Maaletuleku kaartide blankette jagatakse ka Agadiri lennujaamas.
Apteek ja arstiabi. Marrakechi keskuses on mitmeid apteeke. Linnas on ka polikliinikuid ja haiglaid. Kui vajate arstiabi, võtke palun ühendust oma hotelli vastuvõtulauaga. Visiidi eest tasutakse sularahas. Tervisekindlustuse olemasolul saab Eestisse naastes arstiabile ja ravimitele kulutatud raha tšekkide alusel tagasi.

Keel
Maroko riigikeeled on araabia keel ning üks berberi keele murretest – tamazight. Linnades kasutatakse laialdaselt ka prantsuse keelt – so pärand Prantsuse prorektoraadi ajast. Tihedad sidemed Prantsusmaaga on säilinud ning prantsuse keel on ka tänapäeva Maroko äris, valitsusasutustes ja diplomaatias olulisel kohal.
Siinsed berberi hõimud räägivad kolme erinevat berberi keelt -tamazight, tachelhit ja tarifit. Berberi keeled on afroaasia keelkonna berberi rühma keeled (osa keeleteadlasi peab neid ühe keele murdeiks). Kirjutavad araabia kirjas, ainult tuareegidel on säilinud ka foiniikia päritoluga vana kiri tifinag, mida tänapäeval kasutavat üksnes naised (seda nimetatakse ka naiste kirjaks). Vaid väike osa berberitest on jäänud ükskeelseteks, enamik räägib vähemalt natuke ka araabia keelt.
Marokos räägitakse araabia keele kohalikku dialekti darija’d, mis on kõnekeele aspektist araabia kirjakeelest üsna erinev. Ka hääldus on hoopis teine. Jordaania või Iraagi araablasel pole eriti keeruline kohalikega poliitikast või kirjandusest rääkida, lõunasöögi tellimine võib aga märksa enam raskusi valmistada. Maroko araabia keeles on palju prantsuse laensõnu. Raadio ja televisioon on tänapäevast araabia kirjakeelt küll ka marokolastele lähemale toonud.

Maroko köök
Maroko köök ja toidukultuur on mõjutatud Lähis-Ida, Araabia, Berberi, Aafrika ja Vahemere köögist. Toitude lahutamatu osa on vürtsid, mida on võimalik leida arvutul hulgal nii puhtal kujul kui erinevates segudes. Maroko tuntuimasse maitseainesegusse ras-el-hanou kuulub üle 40 erineva vürtsi. Tavapäraselt enim kasutatud on pipar, kurkum, köömen, safran, kaneel, kardemon ja ingver. Maitsetaimedest populaarseimad on petersell ja koriander, omal kohal on kindlasti sibul ja küüslauk. Toidus kasutatakse palju juur- ja aedvilju, veise-, lamba- ja kanaliha. Sealiha moslemid teadupärast ei tarbi. Atlandi ookeani ja Vahemere ääres süüakse ka kala ja mereande, mida valmistatakse tihti traditsioonilise Maroko köögi võtmes. Näiteks tuunikala tajine rosinatega või kalakroketid safraniriisiga.Tuntuimad Maroko toidud on kuskuss (couscous), harira ja tajine (tagine).
– Kuskussi valmistamiseks on vaja peent nisutangu durumnisu koorimata teri, mida niisutatakse ja aurutatakse kuni see muutub sõmeraks pudruks. Seda süüakse nii juurviljade kui ka lihaga.
– Traditsiooniline tummine supp harira keedetakse lihast, läätsedest, kikerhernestest või ubadest koos rohkete vürtside ja maitsetaimedega.
– Tajine on aeglaselt küpsetatud mahlane ja suussulav potihautis, mida valmistatakse nii lihast kui ka kalast koos juurviljadega. Oma nime on ta saanud erilise koonusekujulise kaanega keraamilise poti järgi, milles toitu pikalt podiseda lastakse. Tajine’i potte müüakse turgudel ja poodides.
Populaarseim jook on münditee, mida juuakse ise ning pakutakase alati ka külalistele.
Palju juuakse ka värskelt pressitud apelsinimahla, sest Maroko ja apelsinid on ju lahutamatud. Välismaalastele on aga avastuseks Maroko veinid. Parimad veinipiirkonnad asuvad Casablanca ja Marrakechi vahel ning Fesi ja Meknesi ümbruses. Enim toodetakse punaseid veine.

Raha ja krediitkaardid
Levinumate krediitkaartidega saab maksta nii suuremates kauplustes kui restoranides. Sularaha saab automaadist välja võtta nii krediitkaartide kui Visa Electroniga. Raha saab vahetada nii pankades, valuutavahetuspunktides kui hotellides.

Restoranid ja ööelu
Maroko köögis segunevad Põhja-Aafrika ja Prantsusmaa toidutraditsioonid. Lisaks prantsuse ja maroko restoranidele leidub Marrakechis ka itaalia, aasia jm rahvuskööke. On nii peeneid restorane kui ka odavama hinnaga söögikohti.

Baare ja diskoteeke leidub igas linnaosas. Paljudes kohtades mängitakse ka elavat muusikat. Ka Jemaa El Fna väljakul on vilgas ööelu. Kuulsas La Mamounia hotellis on ka kasiino.

Marrakechis toimub palju rahvusvahelisi üritusi – kontserte, etendusi jms.  Detsembris leiab aset Marrakechi filmifestival.

Sahara kõrb
Araabia rahvatarkus ütleb, et kõrb on Allahi aed, kust kõigevägevam eemaldas ülearuse elu, et maakeral oleks vähemalt üks koht, kus ta võiks vabalt üksinduses uitada. Sahara kõrbest kuulub suurem või väiksem osa ühtekokku kümnesse Aafrika riiki. Kõrb võtab enda alla üle 8 miljonit km2 ning aina kasvab, tungides lõunasse keskmiselt 4-6 km aastas. Sahara kõrb ulatub läänest itta 5700 km ning põhjast lõunasse 2000 km. Sahara tasandikualadele on iseloomulikud klibukõrbed. Mäestikes asendub klibukõrb kivikõrbega, kus maapind on kaetud rahnude ja kaljurünkadega.
Kolmas kõrbetüüp on liivakõrb, mis vastab eurooplase ettekujutusele Sahara kõrbest ehk siis kollaste liivadüünide ookean. Kivi-ja klibukõrbed moodustavad Sahara pindalast umbes 70 protsenti ning liivakõrbed alla 20 protsendi. Ülejäänud kümnele protsendile jääb mitmesuguseid muid maastikke.
Široko ehk palav kõrbetuul tõuseb ja lõppeb väga äkki. Tolm tungib läbi pragude tubadesse, katab põranda, esemed, sööginõud ja toiduained kapis. Talvel, mil veidi sajab, ärkab kõrbes õitseng. Kasvavad ühepäeva kannikesed. Tulevad kured ja kotkad. Märtsis õitseb orgudes mimoos. Suurem osa kõrbest kattub mitmesuguste põllulilledega, peamiselt moonidega. Mõned kõrbeloomad saavad kogu vajamineva vee toidust. Kõrbeloomad on hüään, gepard, kaamel, hirv, antiloop, rebane. Närilistest võib nimetada liivarotti. Liivaluidetes pesitsevad sisalikud. Mõned loomad poevad kuuma eest sügavale liiva alla. Kõrbes elab mitmesugusid madusid, skorpioniliike, putukaid. Lauskmaal on laialt levinud Egiptuse raisakotkas. Oaasid on rohelised saarekesed keset kõrbe, sest siin leidub vett. Kõrbeoaasides kasvavad datlipalmid. Marokos on datlipalme kokku u 3 miljonit. Lilledest kasvavad oaasides karikakar ning liiliad.

Sisseostud
Suurepärased ostuvõimalused on Marrakechi vanalinna hiigelsuures soukis ehk turul. Müüakse praktiliselt kõike. Populaarsemateks sisseostudeks on nahktooted, rõivad, käsitöö, sisustuskaubad ja maiustused. Turul käib ostuprotsessi juurde kindlasti ka tingimine. Marrakechi keskuses, muuhulgas Hivernage ja Guelizi linnaosades on ka fikseeritud hindadega kauplusi ja ostukeskusi.

Transport ja liiklus
Marrakechi vanalinnas on kõige mugavam jalgsi liigelda. Taksosõit on soodne.

Vaatamisväärsused Marrakechis:

  • Marrakechi kuulsaim väljak Jemaa El Fna ehk Muinasjutuvestjate väljak on tuntud akrobaatide, maotaltsutajate, jutuvestjate jms pooles. Marrakechi vanalinn ehk medina kuulub Unesco maailmapärandi nimekirja.
  • Koutoubia mošee on üks linna vanimaid hooneid, mille minarett kõrgub üle kogu linna.
  • Kaunid saadide dünastia hauakambrid pärinevad 16.-17. sajandist.
  • Mosaiikide poolest tuntud Bahia palee oli 20. sajandi lõpul suurvesiiri ja tema nelja abikaasa koduks.
  • Jardin Majorelle on aed linna südames nagu oaas keset kõrbe – lopsakas taimestik, armsad paviljonid ja purskkaevud.

Vaatamisväärsused mujal Marokos

Ookeaniäärne Essaouira (Agadirist u 173 km) on populaarne nii kohalike puhkajate kui ka Euroopast saabunud turistide seas. Tänu pidevalt puhuvatele tugevatele tuultele nimetatakse Essaouirat Maroko tuulepealinnaks ja linn on populaarne surfipaik. Linna südameks on väike medina, mis on kantud ka UNESCO maailmapärandi nimekirja. Essaouira souki’d on Marrakechiga võrreldes vaiksemad. Kuulsad on nad eelkõige rikkalikus valikus puitehistöö poolest. Portugali arhitektuurist mõjutatud linn lõpeb kalasadamaga, kus on palju kauni ookeanivaatega mereandide restorane.

Ourzazate (Agadirist u 365 km) on 1160 m kõrgusel platool asuv linn Kõrg-Atlase mägede jalamil on värav Sahara kõrbe ja oluline peatuspaik enne kõrberetkedele suundumist. Ta on tuntud ka kui Maroko filmitööstuskeskus, sest Ourzazate’i lähistel asuvad suured Atlase filmistuudiod. Siin väntavad filme maailma suurimad kompaniid ning atraktsioonina on need avatud ka külastajatele. Ourzazate’i ümbrust nimetatakse mõnikord 1000 kasbahi oruks – niivõrd palju on selles piirkonnas säilinud ajaloolisi tsidatelle.

Iidne kindluslinn Ait Benhaddou Marrakechi ja Sahara vahelisel ajaloolisel karavaniteel Ourzazate’i lähistel, on Maroko üks kuulsamaid vaatamisväärsusi. Ühelt poolt on see UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud imposantne pruunikaspunane keskaegne tsitadell suurepärane Araabia arhitektuuri näide, teiselt poolt aga üdini maaliline ja romantiline vaatepilt, millele lisavad lummust taustal kõrguvad mäed ja ümberringi laiuv kõrbemaastik. Ait Benhaddou’le on rahvusvahelist kuulsust toonud mitmed siin filmitud Hollywoodi kassahitid alates „Araabia Lawrence’ist” kuni „Gladiaatori” ja „Aleksandrini”.

Erfoud’i linnake (Agadirist u 635 km) ühes arvukatest Sahara kõrbeoaasidest on tuntud datlite ja marmori poolest, aga siit pääseb hõlpsasti ka Sahara kõrbesse loodusretkedele. Linn, mis ehitati üles eelmise sajandi alguses prantslaste poolt, ei ole küll teab mis iidne, aga sellegipoolest pilkupüüdev – punasest liivakivist hooned pakuvad kollase kõrbe taustal lummavat värvidemängu. Erfoudi lähedale jäävad maalilised Merzouga liivadüünid – just sellised, mida oleme harjunud seostama tõelise Saharaga.

Küsi Pakkumist

Valik ekskursioone:

  • Agadiri linnaekskursioon
  • Kuninglik linn Marrakech
  • Berberi õhtu
  • Tafraout, Tiznit ja Anti-Atlase mäed

Pakume teile valiku eestikeelseid ekskursioone, mis annavad hea pildi Maroko ajaloost ning elust-olust väljaspool mõnusalt euroopalikku kuurorti.
4-14. a lapsed saavad ekskursioonidelt allahindlust reeglina 50 %. Kohapeal makstakse ekskursioonide eest eurodes sularahas. NB! Ekskursiooniprogramm on orienteeruv ja võib muutuda! Täpsem info Aurinko reisiesindajalt kohapeal.

Reis

Teade

Nimi (nõutav)

Email (nõutav)

Telefon (nõutav)

Soovin ka kindlustust

info
info
info
info

Spordiürituste ja kontsertide piletid üle kogu maailma

Vaata lähemalt