Peruu üldinfo

Küsi Pakkumist

Peruu

Inkade pärandus

Rännak muistsesse inkade impeeriumisse, Andide kõrgmägedesse. Peruu on Lõuna-Ameerika suuruselt kolmas maa, mis on jagatud kolme regiooni – rannikuala, mägine keskmaa ja džungel. Peruu on mitmes mõttes väga eriline maa, mille kirjeldamisel peaks kasutama sageli sõnu kõige kõige… Siin on maailma kõrgeim raudtee, elab maailma suurim lendav lind kondor, kõrgeimal asuv laevatav järv Titicaca jne. Siin on vaheldusrikas loodus, iidsete kultuuride pärand, värvikirev rahvuskultuur.

Eeskätt on Peruu ülimalt põneva ajaloo ja rohkete kultuurimälestiste maa. Just tänapäeva Peruu territooriumil asub inkade kuulus linn Machu Picchu, mis tõenäoliselt rajati 15. sajandil ja on kaasajani hästi säilinud. Machu Picchu, kus on säilinud enam kui 200 hoonet, on inkade kultuuri tuntuim mälestis. See enam kui 2400 m kõrgusel merepinnast asuv asula kuulub juba 1983. aastast ka UNESCO maailmapärandi nimekirja. Ent lisaks nimetatud asulale on Peruus hulgaliselt teisigi vaatamisväärsusi, mis on seotud Peruu põliselanike, indiaanlastega.

Peruus on ka tänapäeval võimalik kogeda ehedat indiaanikultuuri, sest selle maa rahvastikust on enam kui 30% indiaanlased ja peaaegu 50% indiaanlaste ja valgete segaverelised järeltulijad. Selle riigi mõnedes piirkondades elavad indiaanlased ka kaasajal üsna sarnaselt sellele, kuidas nad elasid mitu sajandit tagasi! Peruus on lisaks hispaania keelele ka koguni kaks põliselanike keeltest ametikeeled – need on ketšua keel ja aimara keel.

Küsi Pakkumist

Peruu

Inkade pärandus

Üldinfo

Riigiinfo
Nimi: Peruu Vabariik
Pindala: 1 285 215 km2
Lisaks kuulub talle territoriaalvetena 200 meremiili ja territoriaalõigused 60 milj. hektarile Antarktikas.
Peruu on maailmas suuruselt 19. riik, Lõuna-Ameerikas Brasiilia ja Argentiina järel 3. Administratiivselt on jaotatud 24 maakonnaks (departamentos) ja Callao nn. konstitutsiooniliseks provintsiks (Provincia Constitucional del Callao).
Elanike arv: 28,6 milj.
(5. Lõuna –Ameerikas)
Asustustihedus: 22 in/km2
Etniline koosseis:

  • indiaanlased (45%)
  • mestiitsid (37%)
  • valged (15 %)
  • aafriklased, jaapanlased, hiinlased jt.( 3%)

Keel:

  • hispaania (riigikeel, 80 % valdab elanikkonnast)
  • ketšua (riigikeel, räägib 16%)
  • aimaara jt. vähemuskeeled (3%) näit, mitmed väiksemad Amazonase piirkonnas jm. kõneldavad
    põliselanike keeled kokku 15 erinevast keelkonnast

Pealinn: Lima (circa 8 milj. el.)
; koos Callao ga Peruu 1/3 elanikkonnast
Usk: katoliiklased (90%), protestante (7%)
Aeg: kell on 8 tunni võrra Eesti ajast taga
Raha: Peruus kehtib uus sol- Nuevo sol- PEN;
1PEN -5 EEK
Riigikord: demokraatlik vabariik. President ning parlamendi liikmed (Peruu Parlament kannab nimetust Congreso- Kongress) valitakse viie aasta tagant üldise üldriikliku hääletamisega.

Kliima ja aastaajad
Peruu asub lõunapoolkeral mistõttu aastaajad peaksid olema seal meiega võrreldes vastupidiselt. Samas ei ole seal traditsioonilisi aastaaegu meie mõistes. Kui räägitakse suvest ja talvest rannikul siis mõeldakse seda, et näit. rannahooaeg Limas kestab jaanuarist märtsini-mis on ka ainus aeg mil rannikut ei varja garua-kleepuv rannikuudu. Ekvaatori läheduse tõttu ei ole temperatuurierinevused aasta lõikes suured. Keskm temp. nn talvel (mai-okt.) on 17 kraadi ja suvel (nov.apr.) 27 kraadi. Kliimaerinevused olenevad hoopis enam kõrgustest ja Andides räägitakse pigem kuivast (mai-sept.) ja soojast aga vihmasest perioodist (okt.-mai), mida nad mõnikord ka talveks võivad nimetada. Kõrgmäestikus kõigub temp. nn. suvel tugevasti. Machu Picchus on soojem. Täiesti erinev on kliima Amazonase vihmametsas.

Peruus on 3 geograafiliselt ja klimaatiliselt väga erinevat piirkonda:

I COSTA – kõrbeline Vaikse ookeani rannikuala, ilusate randade ja viljakate orgudega. Siin paiknevad Peruu suurimad linnad ning seda piirkonda läbib ka riigi peamine magistraaltee-Carretera Panamericana. Temperatuurid kõiguvad min. 12 kraadist talvel 30 kraadini suvel. Talvel on sagedased kerged vihmahood. Peruu randa kannab jahedat vett ka külm Humbolti hoovus. Talv valitseb Peruu rannikualal nagu kogu lõuna poolkeral aprillist oktoobrini. Suvi- novembrist märtsini. Peruu ranniku põhjapoolset osa Humbolti hoovuse külm vesi ei mõjuta, mistõttu seal on aastas ligi 300 päikselist päeva ning temperatuur küündib suvel 35 kraadini.Vihmaperiood on novembrist märtsini.

II SIERRA –ulatuslik Andidega (Cordillera de los Andes) kaetud ala. (kõrgeim tipp 6768 m ü.m.p Huascaran) Mäed jagunevad kaheks mäestikuks-Cordillera Occidental (Lääne-Andide mäestik) ja Cordillera Oriental (Ida-Andide mäestik). Ka Peruu mägede piirkonnas ei ole traditsioonilist nelja aastaaega. Eristatakse kaht perioodi-suvine e. kuiv-aprillist oktoobrini-on päikeseliste päevade ja külmade öödega ning ilma vihmata ning vihmaperiood novembrist märtsini, mille jooksul sajab rohkesti (sademeid üle 1000 mm). Siin muutub temperatuur päeva jooksul tuntavalt. Võimalik on temperatuuri kõikumine 30 kraadi; 0 kraadi hommikul kuni 24 kraadi päeval. Soojakraadid vähenevad ka kõrguse suurenedes. Kõige kõrgemat mäestikuosa nimetatakse “puna”. Kliima on seal kuiv ja meeldiv, sobib väheste põllukultuuride kasvatamiseks.

III SELVA – troopilise taimestikuga Amazonase jõe org vihmametsade laiaulatuslike looduskaitsealadega, kus liikudes terviseriskid ja ohud on kõige suuremad. Jaguneb subtroopilise taimestikuga nn. selva alta (üle 700 m merepinnast) ning selva baja allpool 700 m merepinnast. Novembrist märtsini on siin sagedased paduvihmad, mis muudavad teed läbipääsmatuks ja põhjustavad üleujutusi jõgedel. Kogu aastaringselt on väga niiske. Maist augustini tuleb ette ka nn. friajes´eid –kontinendi lõunaosast saabuvad külmad õhumassid viivad temperatuuri alla kuni 8-12 kraadini.

Reisiinfo
Elekter: 220 V, 60 Hz Eestist kaasa võetud elektriseadmed töötavad ja sobivad võrku. Pistikupesad võivad olla nagu meil või ka laperguste klemmide jaoks- viimasel juhul on vaja adapterit.

Mida kaasa võtta?
Mugavad, vastupidavad jalanõud nii ranniku kui mägede tarbeks.
Tuulejakk või jope mägedes valitseva jahedama ilma puhuks ning vihmakeep või -vari kaitseks vihma eest.
Päikeseprillid ja kõrge kaitsefaktoriga(15+) päevituskreem ning midagi ka huulte kaitseks-mägede hõredas õhus on päike palju intensiivsem ja tuul kuivatab nahka.Sobiv peakate päikese vastu.
Sääsetõrjevahend (võib vaja minna Machu Picchu´l)

Ravimeid – traditsioonilised reisile kaasavõetavad, kindlasti seedimist korrastavad ning võimalike kõhuhädade vastased ravimid (smecta; lacto7), nn.reisitablette iivelduse vastu, juhul kui selleks on kalduvust, valuvaigisteid, üldtugevdavaid ja külmetuse vastaseid ravimeid. Võib lasta välja kirjutada ka mäestikuhaigust leevendavaid ravimeid (deksametasoon ja atsetasolamiid).
Kõrgusehaiguse vastaseid ravimeid saab osta ka kohapeal.
Kohv Peruus võib valmistada pettumuse. Puudub kohalik traditsioon. Tavaliselt tuleb tökatmustale ekstraktile juurde lisada vett. Oma “õige” hommikukohviga harjunud kohvisõbrale soovitame kohvi kaasa võtta.

Raha ja ostud: 
Peruus kehtib-nuevo sol- tähistatakse tihti $ märgiga (dollari puhul on S läbi tõmmatud 2 kriipsu); Kõige lihtsam on vahetada USD-d.-kas pangas, hotellis aga ka vahetuspunktides. Pangas küsitakse ka dokumenti. Tänaval liiguvad ringi rohelise vestiga rahavahetajad, kelle teenus on küll seaduslik, kuid seda soovitatakse kasutada vaid kohaliku giidi juuresolekul. Minimaalseks taskurahaks päeva kohta võiks arvestada ~20/25 USD. Peruus on kombeks anda jootraha teenindajatele. Söögikohtades 10-15% arvest. Taksos ei ole jootraha andmine kohustuslik. Sõidu hind tuleb aga kindlasti enne täpselt kokku leppida. Hea on hoida käepärast väiksemat raha jootraha tarvis. Jootraha jäetakse üldjuhul ka giidile ja bussijuhile ( ~ 3-5 $ päev.) Teisalt- turult ostes on kombeks hinda alla kaubelda- tulemus võib olla üllatav.

Mida Peruust osta:

  • alpaka (ka laama, vicuna) – villaseid kootuid esemeid – kampsunitest sokkide-mütsideni.Villaseid vaipu-katteid jms.
  • ehteid , eriti hõbeehteid, s.h. kohaliku ja inkade sümboolikaga
  • keraamikat
 ning mitmesugust kohalikku käsitööd, tootemesemeid jpm.

Teadmiseks & meeles pidamiseks:
Peruusse reisides on soovitav vaktsineerida kollapalaviku ja A-hepatiidi vastu vähemalt 10 päeva enne reisi. Täpsema info vaktsineerimise kohta leiate http://www.tervisekaitse.ee
Malaariaoht on eelkõige vihmametsa piirkonnas kuhu meie antud reisi ajal ei satu. Teavet Peruus esineda võivate haiguste kohta saab ka vaktsineerimisi teostavaist reisimeditsiini kabinettidest.
Tallinnas- Lääne Tallinna Keskhaigla Merimetsa Nakkuskuse reisimeditsiini kabinetist, Paldiski mnt 62, kab 1, Tel 659 8594 (info).

NB! Peruus me ei soovita kunagi juua kraanivett! Vesi peab olema kas keedetud või pudelivesi (soovitav on kasutada keedetud või pudeli vett ka hammaste pesemiseks). Ka restoranis tasub jälgida, et veepudel toodaks kinnisena. Hoiduma peaks ka jääst joogi sees. Hoiduda söömisest ebasanitaarses kohas. Ka puuviljad, mida süüa peaksid olema kas kooritavad või pudeli/keedetud veega pestud.
Eesti mobiiltelefonid Peruus ei tööta. Helistamiseks tuleb osta kohalik telefonikaart.
Sidepidamiseks saab kasutada ka internetti-internetipunkte leidub ja teenus ei ole kallis.
Reisikohvrit pakkides jälgige, et dokumendid, raha, võtmed, ravimid jm. jääksid käsipagasisse. Kaasa ei tasu võtta ülearust- kaalu piirimäärad rahvusvahelistel ja siselendudel on vastavalt 20 kg kohver ja 8 kg käsipagasit ning siselendudel 15/18kg ning 5 kg käsipagasit vastavalt lennule. Soovitame varustada pagas nimesildiga.

Peruu on äärmiselt vaene maa ning hiljuti üle elanud mitmeid looduskatastroofe (maavärinad jmt). Suur osa kohalikest elab allpool vaesuse piiri. Kui soovite, võite varuda väikesi kingitusi (hügieenitarbeid, koolitarbeid-pliiatseid-pastakaid, kustutuskumme, vihikuid, lasteasju jne) jagamiseks katastroofipiirkonnast läbisõidul ja Tityicaca järve saartel.
Kui te ei soovi teile pakutavat kaupa, mida tänavail ohtrasti pakutakse võib öelda lihtsalt : „No, gracias! “-st. „Tänan ,ei! “ ja pakkujale mitte rohkem tähelepanu pöörata-sellest enamasti piisab
Kuigi üldjuhul on kohalikega suhtlemine ohutu ei ole taskuvaraste ja kurjategijate jõukude ohvriks langevad turistid kahjuks ainult minevik. Seega – ringi liikudes tuleks raha ja dokumente hoida kindlalt enda juures, soovitavalt riiete all. Reisidokumentidest võiks teha ka koopiad – igaks juhuks. Ka oma filmikaameral või fotoaparaadil hoidke silm alati peal.
Kuigi taksosid liigub ringi tohutult palju on takso ikkagi soovitav tellida hotellist või restoranist-see on kindlam -ning leppida hind ette kokku, rõhutades kas tegemist on hinnaga dollarites või sol`ides. Enamikus Peruu linnades ei saa soovitada üksinda ringiuitamist, eriti pimeduse saabudes- parem ikka mitmekesi koos ning valges. Mitte hoida kogu raha ja dokumente ühes kohas ega pikanäpumeestele kättesaadavana! Soovitav on kasutada hotelli sheifi (numbritoas või vastuvõtus) hotellides kus viibime mitu ööd.
Kalleid ja hinnalisi ehteid soovitame reisile mitte kaasa võtta.

Reis

Teade

Nimi (nõutav)

Email (nõutav)

Telefon (nõutav)

Soovin ka kindlustust

info
info
info
info

Spordiürituste ja kontsertide piletid üle kogu maailma

Vaata lähemalt